Muudan ja muudan veel

ja muudan veel

Tere tulemast eesti keele ekursusele!

Olen eesti keele õpetaja Helja! Alustame nüüd üheskoos eesti keele ekursust. Nagu te kindlasti teate, on Eestis kombeks, et võõrad inimesed teietavad, aga mina teen ettepaneku sinatamiseks. Me hakkame ju üheskoos tööle. Mina olen lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana ja töötanud pikka aega Tartus gümnaasiumiõpetajana. Praegu töötan Helsingis Tuglase Seltsis eesti ja soome keele õpetajana.

Tegutsemise juhend

KÄÄNDED JA KÜSIMUSED

1. NÄDAL

2. NÄDAL

3. NÄDAL

4. NÄDAL 

5. NÄDAL

6. NÄDAL

7. NÄDAL

8. NÄDAL

9. NÄDAL

10. NÄDAL

Meie seekordne kursus hakkab otsa saama ja jõulueelne aeg viib ka juba kindlasti mõtted mujale kui eesti keele õppimisele. Selle nädala ülesanded on eelkõige kordamiseks ja testimiseks.

1) Harjutusi raskete “asjade” kordamiseks:
- Sõnatüüp ”kott”

NB! Mitmuse 1. lauses on väike ebakõla, "kott" sõna vorm on olemas, lünka tuleb kirjutada hoopis ... kaasavõtmiseks.:)
Samamoodi käänduvad kõik sõnad, mille nominatiivis on 1 silp ja kk, pp, tt, näiteks pikk, sukk, kepp, kapp, lukk, jutt jne.
- Sõnatüüp ”tund”
Niimoodi muutuvad 1-silbilised astmevahelduslikud sõnad, mille nominatiiv on tugevas astmes ja genetiiv nõrgas astmes. Nende sõnade puhul teeb asja keeruliseks muidugi see, et astmevaheldus võib olla erinev. Näiteks leib, kaup, õlg, king, suund, kõik, pliit, laud jne
- Sõnatüüp ”lugu”
Niimoodi muutuvad astmevahelduslikud sõnad, mille nominatiiv on tugevas astmes ja genetiiv nõrgas astmes, näiteks uba, siga, viga, tuba, luba, iga jne.
- Sõnatüüp ”filmivõte”
Niimoodi muutuvad e-lõpulised 2-silbilised astmevahelduslikud sõnad, mille nominatiiv on nõrgas astmes ja genetiiv tugevas astmes, näiteks tõuge, ehe, tunne, murre, hape, hüpe, anne, riie jne.
- Sõnatüübid ”õppima”, ”hüppama”, ”katma”
Need on niisugused verbid, milles on soomlaste jaoks väga rasked sulghäälikute muutused. Nagu “õppima” muutuvad sõnad, mille preesens on nõrgas astmes, nt kukkuma, rippuma, uppuma, tekkima jne. Nagu “hüppama” muutuvad niisugused, mille da-infinitiiv on nõrgas astmes, näiteks hakkama, lükkama, kaebama, hindama, hülgama jne.
- Sõnatüübid ”kaklema” ja ”suhtlema”
Niimoodi pöörduvad sõnad, mille da-infinitiiv on nõrgas astmes, näiteks õmblema, kõhklema, suplema, riidlema, vaidlema jne.

Sõnade käänamist ja pööramist saab alati kontrollida õigekeelsussõnaraamatu abil, kus sõna juures on väike number, millele klõpsamisel avaneb tüüpsõna muutmine.

- Tegusõna abisõnaga “välja”
- Tagasõna ”kohta”

2. Jõulutoidud

Me teame, et eestlased ja soomlased on üsna lähedased nii olemuselt kui kommetes. Kui otsida midagi, mis on täiesti teistmoodi, siis selleks on jõululaud. SIIN on pikem jutt kõigist (vanadest ja kaasaegsetest) jõulukommetest, eestlaste jõulutoidud leiad, kui kerid seda materjali mõnevõrra edasi. Kas on üldse midagi, mis on samamoodi? Peale piparkookide.

3. Kas teadsid, et üks ka Soomes väga tuntud jõululaul on tegelikult eestlaste oma? :) See on laul, mille kirjutas Leo Virkhaus Julius Oengo (hilisema nimega Julius Oro) sõnadele 1934. aastal. Mis lauluga on tegemist?

4. KODUNE ÜLESANNE (saadan ka meiliaadressile) - tagasisaatmise tähtaeg esmaspäev, 10.12

1) Eesti keele erinevate tasemete teste leiab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse kodulehelt. Kel aega ja tahtmist, proovige!

Koduse ülesandena palun ära teha see sõeltest.

1. osa on kindlasti n.ö soojenduseks, ära unusta teha 2.osa!

Saad kohe teada, kuidas sul õnnestus testi tegemine. Palun kirjuta mulle, kuidas läks ja mitu punkti said.

2) Kirjuta oma kogemustest eesti jõulutoitudega.

3) Kirjuta kursuse tagaside. Laitust ja kiitust, kriitikat ja ettepanekuid?